Peatänav ei sulge südalinna autoliiklust, küll aga rahustab seda. Plaanis on tõsta ühistransport tee keskele, ning jätta selle ümber mõlemas suunas üks sõidurida. Autoliikluse kiirust vähendatakse 30 kilomeetrini tunnis, mis teeb südalinna ühtaegu nii vaiksemaks kui ohutumaks; liiklust ei rahustata keelumärkidega, vaid fooride asemele ülekäiguradade panemisega ning sirgete lõikude lühendamisega.
Peatänava ala on ju südalinna olulisim liiklussoon, kuidas seal autoliiklust vähendada saab?
Tulevase peatänava ala on täna linnasüdame olulisim liiklussoon peamiselt selle pärast, et ta on lihtsalt mugavaim liikluskoridor. Töö-, õpi- ja teeninduskohti mis asuvad vahetult tulevase peatänava ääres nii, et kasvõi naabertänavalt sellele ligi ei pääse, praktiliselt pole. Eriti viimaseid – kaubanuds- ja teenindusettevõtteid – võiks just peatänava ääres olla palju rohkem, kui oleks vaid inimesi kes sisse astuks. Kuid neid pole – südalinna äride klientide põuast kirjutas novembrikuine Ärileht pika artikli.
Kas jalakäijaid ja jalgrattureid soosiv linnaruum seisaks meie kliimas enamasti kasutult?
Julgustavad ja inspireerivad näited inimkeskest, jagatud linnaruumist ei pärine mitte Veneetsiast ja Valenciast, vaid palju lähemalt – Göteborgist, Stockholmist, eeskätt aga Kopenhagenist mis asub küll lõuna pool, aga kus jalgsikäimise või jalgrattasõidu ilma on meist napimaltki.
Kas jagatud linnaruumi loomine peatänava piirkonda sulgeb viimasedki südalinna ärid?
Äridele on ohtlik magistraali ääres paiknemine. Miks muidu oleks südalinna äride meel nii must ja keskmine eluiga nii lühike, nagu kirjutas Ärileht novembris? Nii arvukad uuringud kui ka teiste linnade kogemus kinnitab, et ettevõtja transiittsoonist läbituiskajaist tõhusat klienti pole; küll on spetsiaalselt piirkonda saabunud turist, ajaveetja ja lihtsalt ostleja hoopis teist masti kunde. Erinevad jagatud linnaruumi projektid on erineva radikaalsuse ja ulatusega ning pole seetõttu üksühele võrreldavad-ülekantavad, kuid autoliikluse rahustamine ning transiitssoonist mugava ajaveetmis-, teenindus- ja kaubanduspiirkonna loomine pole ettevõtete käibeid vähendanud. Vastupidi, Tallinnaga võrreldavate mahukate linnaruumimuutuste tulemusel on erinevates linnades mõõdetud ettevõtete käivete kasvu 40-100% võrra, sageli enamgi; külastuste arvud on tõusnud sageli paar korda.
Tallinna linnaruumi mõne aasta eest tehtud funktsionaalne kaardistus kinnitab, et Tallinna südalinnas on anomaalselt suur kontoripindade osakaal ning silmatorkavalt väike teeninduspindade osakaal. Kui täiesti südalinna on mõistlik teha kontoripindu ning ebamõistlik teeninduspindu, tähendab see vaid üht – südalinna potentsiaal toimeka ja tõhusa äripiirkonnana on täiesti vaegkasutatud.
Kas Peatänava idee pannakse rahvahääletusele?
Ei, Peatänav sünnib palju sisukamas koostöös avalikkusega kui seda võimaldab rahvahääletuste formaat. Sisend Peatänava ideekonkursiks kogutakse kahel erineval Linnafoorumil kuhu on oodatud kõik huvigrupid, kodulehel www.peatanav.ee käivitub spetsiaalne kaasamisplatvorm. Piirkonna ettevõtete seas korraldatakse küsitlus, parima liiklusskeemi loomiseks valmivad mitu erinevat liikuvusuuringut. Peatänava meeskonnas on eraldi kaasamisekspert, avalikkus kaasatakse ideekorjesse nii spetsiaalse kaasamisplatvormi, sotsiaalmeedia, erinevate ürituste kui ajakirjanduse kaudu.